Juba 9-ndat aastat, augustikuu sumeduses, kogunevad Lääne-Saaremaale viieks päevaks Kandimaa Joogatallu NAISED! Mis naised need sellised on? Mis on see, mis neid sinna tõmbab? Mida nad seal teevad? Nõiuvad, kallistavad puid, teevad rituaale? Mnjah, mida siis endast kujutab üks naiste väelaager, mis väljastpoolt vaatajale võib tunduda isegi hirmutav.
Naistekamba kogunemine ? … hmmm, kahtlane…
Olen ise naine, kes tegelikult eelistab meeste seltskonda. Võibolla sellepärast, et elu on viinud mind ametitele ja tegevustele, kus on enamasti naised ning ma otsin meesenergia tasakaalustavat jõudu. Ma ei ole kunagi arvanud, et üks naistekamba kogunemine võiks kuidagi olla äge. Aga näe, elul olid muud plaanid. Kui alustasin 2013. aastal esimese joogalaagriga, mõistsin kohe, et sellest tahab kujuneda hoopis naiste väelaager. See juhtus väga loomulikul moel. Naistena hakkasime tajuma, kui palju ilu ja inspiratsiooni me saame üksteisele jagada, kui palju julgustamist ja toetust! Kui palju õrnust ja haavatavust! Kui võimas on seista silmitsi oma suurima häbiga ning vastu saada hinnangu asemel imetlust. Kui vabastav on kogeda ennast lõpuks ilma maskideta, puhtas olemises. Palju on olnud hetki, kus me naerame koos pisarateni ning hetk hiljem avastame end meeleliigutusest nutmas. Näen ka seda, kuidas me naistena saame tervendada enda naisliine, olles üksteisele ema- tütre rollide peegeldajad.
Tavalised naised oma ebatavalisuses
Vahel ma mõtisklen, et kust küll need naised on välja ilmunud! Ilma igasuguse võlts-spirituaalsuseta, ehedad ja siirad. Ühest küljest lihtsad, tavalised naised, nagu igaüks meie seast, väärikate ametitega oma igapäevaelu kogemas. Teisest küljest sellise sügavusega, et hingevärinal tahaks aupaklikkusest kummarduda maani. Praegugi neid ridu kirjutades tekivad liigutuspisarad silma..
Sellised me oleme – NAISED! Lihtsad ja keerulised, müstilised ja mängulised!
Ahjaa… lubasin rääkida ju vabadusest…
Muutuvas maailmas muutub ka naiseks olemise roll sügavamal tasandil. Läbi iseenda kogemuste julgen öelda, et naiste üks suurimaid väljakutseid on vastu võtta VABADUS. Ma ei räägi siinkohal välisest vabadusest! Väline valikute vabadus on igaühe sünniõigus. Kõige suuremad piirangud paneme endale peale oma sisemaailma hirmudega.
Öeldakse, et mees ihkab vabadust, naine ihkab olla seotud (hoitust ja turvalisust). Nüüd me õpime üksteiselt vastupidist: naistena õpime me meestelt vabadust ning mehed õpivad meilt ühenduse loomist (hoitust, turvalisust, pühendumist).
Mis see vabadus siis tegelikult on?
Ma olen endalt korduvalt küsinud, mis see vabadus tegelikult on? Ma vahel ei teagi, sest naisena on igatsus hoidmise järele mõnikord karjuvalt suur! Aga seni kuni ma vabaduse koodi lahti ei muugi, ei saagi välismaailm mulle muud peegeldada kui turvalisuse puudust. Sellised kord juba universumi seadused on.
Mõnel ilusal päeval aga valdab vabaduse olemus mind täielikult. See on FLOW seisund, kus miski muu ei loe kui täielik kohalolu. Kus õnn ja bliss lihtsalt voolab läbi iga keharaku ja sa ei pea mitte midagi selleks tegema. ….aga jah, sa oled eelnevalt kõvasti harjutanud ja vastu vaadanud varjudele. VABADUS ON HIRMU- JA KONTROLLIVABA USALDUSES VOOLAMINE! Naistel on vabaduse olemust raskem mõista, kuna meie alateadvuse programm veenab meid pidevalt vastupidises: “tühja sest vabadusest, oluline, et oleksid turvaliselt hoitud, muidu juhtub see ja see ja kindlasti läheb veel hullemaks kui praegu. !” Vaata korraks enda sisse: kas pole nii, et oleme valmis vabaduse turvalisuse vastu vahetama iga kell. Ja palju õnne sulle kui sa oled juba selle mängu läbi näinud ning vabaduse maitse suhu saanud!
Maskide all on peidus kalliskivi
Naistena on meil oma häbid ja hirmud, mida mehed ei mõista. Naised omavahel saavadki vabadust pingevabalt harjutada. Harjutame vabadust! – kõlab hästi eks.
See on tihti elumuutev kogemus, kui sa äkki saad olla maskita, mis varjas näiteks su häbi “ebasündsa” seksuaalse käitumise pärast. On väljend: ma suren selle häbi kätte! See on mega suur alateadvuse uskumus! Ja kui sa siis koged, et näe, ei surnudki, täitsa elus! Siis on see tohutu kergendus ja vabanemine ning alateadvuse muster muutub läbi uue kogemuse.
Kogu nende energiate dünaamika juures on aga oluline meeles pidada tasakaalu. Naisena ei peaks me kalduma vabaduse kogemises äärmusesse, sest siis kaugeneme me oma naiselikust energiate kokkutoomise oskusest. Piisab vaid mõistmisest, kuidas väljendub vabadus meile, naistele ning kuidas seda endasse integreerida.
Sookurgede sõnum
Ootan juba neid Kandimaa Joogatalu augustikuu sookurgede hääli mis on saanud meie naistelaagri hümniks. Kui üldiselt on vabaduse sümboliks kotkas, siis naiseliku vabaduse olemust võiks vabalt kanda sookurg – kuningannalik, emalik, graatsiline, metsik, vaba!
Armastusega, Katrin
Kui soovid naistelaagri kohta rohkem infot, siis klikka siia:
NAISTE VÄELAAGER SAAREMAAL 4-8 AUGUSTIL 2021
